Vaadates täna oma e-kooli tabas mind tõsine shokk. Eesti keeles oli meil kirjand, teemad olid nõmedad, absoluutselt mõte ei jooksnud ning, ma teadsin, et see läheb halvasti. Läkski. Masendav.. eelnevad kirjandid on mul kõik olnud viied ja mis siis nüüd juhtus? Süüdistada võin selles ainult iseennast, ma ei suutnud mõtteid selle teema juures hoida vaid trippisin igalpool ringi. Loodan, et saan selle töö ära parandada, muidu on nõme.
Päevad lähevad aina soojemaks ja, kurat noh, suve tunne on peal. Absoluutselt ei viitsi õppida, tahaks statal jalkat mängida ja lihtsalt lebotada aga ei, ma pean eksamiteks õppima.. Pean.
Rääkidest jalkast, siis ma armastan seda spordiala. Ausalt. Teine spordiala mida ma armastan on võrkpall. Kui kõik läheb nii nagu loodan siis saan peagi iga õhtu jalkat mängimas käia. Loodame parimat.
Kui sa ei suuda leppida minu mitte täiuslike külgedega siis ei vääri sa ka minu paremaid külgi, so fuck off ja ära tule nutma, et mina olen muutunud, sa peaksid oma silmad avama ning taipama, et tänapäeval ei saa hakkama nii, et sa mõtled ainult teistele, sa pead enda prioriteedid esikohale tõstma muidu sind lihtsalt süüakse ära... elusalt. Omnomn.
No comments:
Post a Comment